Kooli sotsiaalpedagoogi töö eesmärgiks on koolis esilekerkivate sotsiaalsete probleemide ennetamine ja lahendamine pedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoog on õpilase sotsialiseerimisprotsessi toetaja. Kui lapse esmaseks sotsialiseerijaks on kodu, siis tema ühiskonda integreerimisel on suur roll koolil.
◉ koolieluga seotud probleemide lahendamisel (õppimine, suhted kaaslaste ja haridustöötajatega);
◉ pingeliste olukordadega toimetulemisel (stress, muretsemine, hirmud, ärevus jms);
◉ erinevate valikute ja otsuste tegemisel;
◉ isikliku eluga seotud probleemide lahendamisel.
◉ Julgelt võib pöörduda ka siis, kui konkreetset muret polegi, vaid soovid lihtsalt kellegagi rääkida.
Koolipsühholoog ei mõista hukka ega kritiseeri, vaid toetab ja abistab.
◉ lapse õppimist ja käitumist mõjutavate tegurite selgitamisel;
◉ lapse meeleolu võimalike põhjuste väljaselgitamisel;
◉ sobivate kasvatusvõtete ja lahenduste leidmisel;
◉ lapse ja koolikaaslaste vaheliste probleemide lahendamisel;
◉ lapse ja/või lapsevanema ning haridustöötaja vaheliste suhetega toimetulekul.
HEV koordinaator - eripedagoog
HEV koordinaator selgitab koostöös teiste tugisüsteemi spetsialistide (kooli, nõustamiskeskuse) ja õpetajatega välja õpilase vajadused ning suunab õppetöö individualiseerimist ning jälgib selle tõhusust. HEV koordinaator nõustab õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid. Viib läbi õpiabi tunde.
Logopeed
Logopeed viib läbi tunde, kus toimub kõnearendus, lugemisoskuse arendamine ning kirjaliku kõne korrektsioon. Õppeaasta algul uurib logopeed laste suulise ja kirjaliku kõne arengut ning koostöös õpetajatega selgitatakse välja kõneravi vajavad õpilased. Logopeedilist abi saavad lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilased. Logopeedilise õpiabi tunnid toimuvad individuaal- või rühmatundidena. Logopeed nõustab lapsevanemaid ja õpetajaid ning teeb koostööd teiste tugisüsteemi spetsialistidega.
Loengud lastevanematele
Tallinna ATH tugirühma teavitus
Tervise Arengu Instituudi (TAI) loodud veebileht www.tarkvanem.ee koondab infot, nõuandeid ja nippe igas vanuses laste vanematele.
„Vanemlikke oskusi saab ja peabki õppima. Seetõttu on veebis kaetud lai valik teemasid, millega kõigil emadel-isadel on kasulik kursis olla. Näiteks lapse areng, toitumine, liikumine, laps ja alkohol, laps ja narkootikumid, tubakas, lapse vaimne tervis, seksuaalkasvatus, laps ja digimaailm ning kasuperes kasvav laps,“ ütles veebi toimetaja, TAI terviseturunduse keskuse projektijuht Juta Teller.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega laps nõuab teda ümbritsevatelt täiskasvanutelt palju tähelepanu ja energiat, aga ka rahulikku ja järjekindlat käitumist. Seda nii lasteaias, koolis kui kodus. Veel parem, kui kodu ja lasteaed/kool koostööd teevad, et ATH last toetada – ühtsed nõudmised aitavad last. Parim koht kogemuste vahetamiseks on tugirühm, sest kord kuus kokku saada teiste vanemate ja õpetajatega annab kogemusi ja kindlust. Kindlust, et Te ei ole ebaõnnestunud lapsevanem, vaid Teil on puudunud oskused ja teadmised, mida lapsega toimetulekuks on vaja.
ATH tugirühm annab võimaluse kohtuda inimestel, kellel on ATH diagnoosi või selle tunnustega laps kodus, koolis või lasteaias. Rühmas pakutakse nõu ja tuge eelkõige kuulamise ja mõistmisega, räägitakse enda kogemustest ning leitakse koos lahendusi erinevatele muredele. ATH tugirühm on alati avatud uutele liikmetele ja grupis võib osaleda nii kaua kui selleks vajadust nähtakse. Grupi suurus on keskmiselt 5-12 inimest. Tugirühm on mõeldud õpetajatele, lapsevanematele ja teistele pereliikmetele, kes igapäevaselt tegelevad ATH lapsega.
10.jaanuar – Kuidas suunata ATH lapse iseseisvust? Millal alustada?
07.veebruar – Pere ja ATH lapse rahulik(-um) argipäev – päevakava ja kokkulepped.
07.märts – Vihahood. Kuidas täiendada jõuvarusid, et olla ATH lapsele rõõmus ja toetav lapsevanem.
11.aprill – ATH lapse suhtlusringkond – õed-vennad, sõbrad, eakaaslased.
09.mai – Kas toit mõjutab ATH lapse käitumist? Perega söögilauas.
06.juuni – Kuidas veeta suve? Arutleme kõikidel ATH lapsega seotud teemadel. Küsida võib kõike.
05.september– Et õppimine kodus paremini õnnestuks. Lapsevanemate ja õpetajate koostöö aitab ATH last.
10.oktoober – Kui ATH laps on unustaja ja unistaja. Kuidas aidata?
07.november – Trennid, nutiseadmed ja telekas. Kui palju on palju?
05.detsember – Juhendamine ja tunnustamine. Karistamine ja kiitmine
Toimumiskoht: SA Eesti Lastefond, Tallinn, Lai 31/Suurtüki 1, I. korrus.
Kuidas tulla: Lähimad ühistranspordi peatused on “Linnahall” ja “Balti jaam”.
Parkimine: Vanalinna tasuline parkimistsoon, Ühisteenuste tasulised parklad Suurtüki 12 ja Soo tn 1a.
Tähelepanu! ATH tugirühma teenus on ainult Tallinna linna elanikele. Palun kaasa võtta ID-kaart. Tugirühm on tasuta ning seda rahastab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
Tugirühma juhib Sirje Grossmann-Loot, tel: 64 111 88 või lastefond@elf.ee.